Beebide võimlemismatt, roosa

Dünaamilise tasakaalu arendamise põhietapid

Alla 4-aastased lapsed õpivad alles oma keha juhtima ja liikuma, taarudes aeglaselt kahel jalal edasi.

4-aastane laps oskab vähemalt pooleteise jala laiusel rajal kõndida üht jalga teise ette seades.

6-aastane laps paneb kõndides ühe jala teise ette, pannes kõigepealt maha kanna ja siis varba. Laps liigub oma jala laiusel liikumisteel.

Psühhomotoorne areng:

Lapse psühhomotoorne areng põhineb geneetikal, motoorsetel oskustel ja psühholoogial.

Kui toode avaldab mõju lapse motoorsetele oskustele, võib see mõjutada ka tema psühhomotoorset arengut.

See motoorse arengu valdkond koosneb mitmest suurest komponendist: keha kaardistamine, dünaamiline koordinatsioon, tasakaal, silma ja käe koordinatsioon, peenmotoorsed oskused ning orienteerumine ajas ja ruumis.

Keha kaart

keha kaart viitab sellele, kuidas laps oma keha tajub, mis võimaldab tal tegema õppida liigutusi ja arendab eneseteadlikkust. See areneb aistingute ja tegevuse kaudu ("keha, mis tunneb, liigub"), seejärel hakatakse keha kujutama ja kirjeldama ("keha kujutamine", inimese joonistamine). Mida rohkem laps liigub, seda rohkem ta õpib oma keha kaarti täiustama ja tõhusamalt liikuma.

Silma ja käe koordinatsioon

Käe ja silma koordinatsioon hõlmab tegevusi, mida tuleb juhtida mõne kehaosaga või terve kehaga: väikesed lapsed seavad endale esmalt sihiks teatud trajektoori ja katsetavad kõigepealt suurte esemete ja märklaudadega, käte ja jalgadega, liikudes seejärel oma sõrmi kasutama õppides edasi aina väiksemate esemete ja märklaudade juurde: klaverimäng, helmeste nöörile lükkimine, kirjutamine.

Teadlikkus ajast ja ruumist

Teadlikkus ajast ja ruumist hõlmab kõike, mis on seotud sellega, kuidas laps end ajas (enne/pärast, rütmiline tegevus, päev/öö, aastaajad jms) ja ruumis (ees/taga, peal/all, paremal/vasakul jms) tajub.