Imikute võimlatunnel

Dünaamilise tasakaalu arendamise põhietapid

Kuni 4-aastased lapsed peavad õppima keha liigutama konkreetses suunas, liikudes tasapisi jalg jala kõrval otse edasi.

4-aastased lapsed oskavad juba kõndida nii, et asetavad ühe jala poomil, mis on nende pooleteise jala laiune, teise ette.

6-aastaselt suudavad lapsed kõndida poomil, mis on vähemalt nende jala laiune, ühte jalga teise ette asetades.

Psühhomotoorne areng:

Lapse psühhomotoorne areng sõltub geneetikast, motoorsetest oskustest ja vaimsetest võimetest.

Tootel on lapse psühhomotoorsele arengule mõju siis, kui see toetab motoorseid oskusi.

Motoorsed oskused hõlmavad mitmeid erinevaid aspekte: kehakaart, dünaamiline koordinatsioon, tasakaal, käe ja silma koordinatsioon, peenmotoorika ning teadlikkus ajast ja ruumist.

Kehakaart

kehakaart viitab sellele, kuidas laps tajub oma keha, see võimaldab tal oma liigutusi kontrollida ning eneseteadlikkust arendada. Seda arendatakse enne kujutamist ja kirjeldamist („keha kujutamine“, inimese joonistamine) aistingute ja tegevuse alusel („keha, mis tunneb, liigub“). Mida rohkem laps liigub, seda selgema ettekujutuse saab ta oma kehakaardist ning seda paremini õpib ta liikuma.

Käe ja silma koordinatsioon

Silma ja käe koordinatsioon hõlmab tegevusi, mis on vajalikud kogu keha või selle osaga sihtimiseks: väikelaste puhul trajektoori järgimine, seejärel esmalt suurtele objektidele ja sihtmärkidele käte ja jalgadega pihta saamine, hiljem üha väiksematele objektidele üleminek, kui nad on õppinud oma sõrmi juhtima, nt klaverimäng, pärlite lükkimine nöörile, kirjutamine.

Teadlikkus ajast ja ruumist

Teadlikkus ajast ja ruumist hõlmab kõike, mis on seotud lapse tajuga temast endast ajas

(enne/pärast, rütmiline tegevus, päev/öö, aastaajad jms) ja ruumis (ees/taga, peal/all,

paremal/vasakul jne)